Ülesanne a: lehe joonistamisel on oluline tabada nende kuju - südajas või munajas, ovaalne või pigem ümar. Vaata milline on lehe äär kas sirge või sakiline. Vaata, kas leht koosneb mitmest lehekesest ja kui suured need lehekesed üksteisega võrreldes on. Pane tähele ja vaata kas Su lehe joonistus sai õigesti toonitud - kus on lehe heledamad kohad, kus tumedemad. Hea oleks, kui joonistusel oleks vähemalt kolm tooni: must, hall ja valge. Siinkohal saad pliiatsiga kasutada erinevaid pliiatsi toone. Kõige heledamad kohad lehel jätagi valgeks. Tervet lehte ei pea ära toonitama.
Vaata hoolega, kas leherootsu kohad on kõige heledamad või hoopiski kõige tumedamad kohad lehel. Heledaid rootsutriipe saad siis kui joonistus juba valmis on, sisse tõmmata terava kustukummi äärega.
Ülesanne b: Puu iseloomuu määrab see, kui palju moodustab tema võra puu üldpikkusest. Kuna igal puuliigil on see suhe erinev siis võra ja tüve proportsiooni õige paikasaamine määrab ära ka selle, kas puu on joonistusel liigiti äratuntav. Sarnaselt võra pikkusele tuleb tähele panna ka võra laiust ja seda, kas puuvõra laius ületab selle pikkuse. Nt vahtral on võra üldjuhul laiem kui pikem, samas kui kasel on see suhe vastupidine.
Mõõtmise abivahendiks saab olla pliiats või mõni muu käepärane sirge pulk (nt ka puuoks). Vaata pliiatsiga mõõtmist allolevatelt fotodelt.
Vaata hoolega, kas leherootsu kohad on kõige heledamad või hoopiski kõige tumedamad kohad lehel. Heledaid rootsutriipe saad siis kui joonistus juba valmis on, sisse tõmmata terava kustukummi äärega.
Ülesanne b: Puu iseloomuu määrab see, kui palju moodustab tema võra puu üldpikkusest. Kuna igal puuliigil on see suhe erinev siis võra ja tüve proportsiooni õige paikasaamine määrab ära ka selle, kas puu on joonistusel liigiti äratuntav. Sarnaselt võra pikkusele tuleb tähele panna ka võra laiust ja seda, kas puuvõra laius ületab selle pikkuse. Nt vahtral on võra üldjuhul laiem kui pikem, samas kui kasel on see suhe vastupidine.
Mõõtmise abivahendiks saab olla pliiats või mõni muu käepärane sirge pulk (nt ka puuoks). Vaata pliiatsiga mõõtmist allolevatelt fotodelt.
Siin on näha pliiatsiga objekti mõõtmine. Oluline on siinjuures see, et mõõtmist teostataks nii, et pliiats on enda ette sirutatud sirgele käele (kui käsi on küünarnukist kõverdatud, siis järgmist mõõtu võttes ei suudeta kätt enam sama nurga alla asetada ja mõõdud tulevad võrreldamatud).
Ülesanne c: taim võib silma paista nii oma värvi, lehestiku, suuruse õite jms poolest. Siinkohal jälgi taas, et taime proportsioonid saaksid õiged: kas taim on pigem kõrge või madal, on ta lai või kitsas, kui suured on lehed võrreldes nt õitega, millised on taime kõige heledamad, millised kõige tumedamad osad. Ära heitu, kui esialgu tundub, et ei tule välja. Joonistamine on nägemise kunst ja käsi harjub nähtavat üles märkima pika harjutamise tulemusel!
Ülesanne d: ka siin kehtivad samad lahendusreeglid kui ülesandes b. Vaata võra ja tüve proportsioone, nende laiusi ja pikkusi. Kui jälgid ühte ja sama puud nii suvises kui talvises olekus, õpid puud nägema rohkemate detailidega ja see teeb edasise joonistamise taas veidi lihtsamaks. Talvist puud joonistades vaata kust algavad puul oksad, kuidas nad hargnevad - kas oksad sirutuvad ülespoole või pigem langevad alla. Iga oksaraagu ei ole tarvis üles joonistada, piisab kui raagus puu joonistada üldjoontes ja õigetes proportsioonides.
Ülesanne d: ka siin kehtivad samad lahendusreeglid kui ülesandes b. Vaata võra ja tüve proportsioone, nende laiusi ja pikkusi. Kui jälgid ühte ja sama puud nii suvises kui talvises olekus, õpid puud nägema rohkemate detailidega ja see teeb edasise joonistamise taas veidi lihtsamaks. Talvist puud joonistades vaata kust algavad puul oksad, kuidas nad hargnevad - kas oksad sirutuvad ülespoole või pigem langevad alla. Iga oksaraagu ei ole tarvis üles joonistada, piisab kui raagus puu joonistada üldjoontes ja õigetes proportsioonides.