Töövahendi valik
Harilikud pliiatsid
Algajal joonistajal on kiireks visandamiseks kõige parem kasutada harilikku pliiatsit. Pliiatsi valimisel tuleb endale enne selgeks kui pehmet või kõva pliiatsit tarvis on.
Pliiatsid jagunevad kõvadeks (tähisega H) ja pehmeteks (tähistusega B). Kõige kõvem pliiats on tähistusega 9H ja kõige pehmem 9B. Kui tavaelus: kontoris, tööl, koolis kasutatakse pliiatsit märgisega HB (keskmine), siis visandamiseks on parim pehme pliiats (soovitavalt tähisega B6. Sealt edasi on pliiats juba liiga pehme söega ja kipub tihti laiali minema ning joonise ära määrima). Pehme pliiats võimaldab tõmmata täpseid jooni, vajadusel ka varjutada ja luua erinevaid tonaalsusi. Oluline on tähele panna, et käega joonist laiali ei hõõrutaks.
Kõva pliiats (tähisega H) on mõeldud pigem tehniliste jooniste teostamiseks, mis vajavad täpset kätt ja kindlat joonetugevust. Visandamiseks selline pliiats ei sobi. Kõva pliiatsiga joonistamine ei võimalda luua erinevaid tonaalsusi ja joone paberile tõmbamiseks tuleb pliiatsile kõvasti peale vajutada, mis aga väsitab kätt ega anna kena tulemust.
Tindipliiatsid:
Visandamiseks sobivad terava stabiilse otsaga tindipliiatsid. Sellise pliiatsiga saab teha kiireid visandeid. Kui harilik pliiats võimaldab joonistada erinevaid tonaalsusi, siis tindipliiats annab vaid ühe tooni. Heledust ja tumedust tuleb reguleerida joonte tiheduse ja paksusega. Tindipliiatseid on võimalik osta erineva otsa paksusega. Kasutades erineva paksusega pliiatseid on võimalik joonistuses kasutada erineva jämedusega jooni, mis teevad joonise graafiliselt kenaks. Põhitöövahendina võiks kasutada 0.3 tähisega tindipliiatsit. Detailide viimistlemiseks sobib 0.05 tähistusega pliiats, lisada võib veel ka 0.8 tähistusega pliiatsi paksemate joonte tarbeks.
Visandiplokk ja paber
Paberi paksust tähistatakse pakendil g/m2 kohta (grammi ruutmeetri kohta). Mida väiksem on selle tähise ees olev number, seda õhem on paber, mida suurem on see number, seda paksema paberiga on tegu. Tavapäraselt kasutatav koopiapaber kannab tähist 80 g/ m2. Visandamiseks sobib ka selline paber, kuigi visandiplokkides kasutatav paber on tavaliselt paksem: 100 g/m2. Paksem paber kannatab paremini kustutamist ja trotsib ilmastikutingimusi.
Visandiploki valikul on oluline tähele panna selle köidet. Joonistamiseks sobib hästi spiraalköiteline plokk - seal on võimalik lehti mugavalt keerata ilma, et need plokist välja rebeneks. Liimköitelist visandiplokki ei ole mugav kasutada - lehti ei ole võimalik üksteise alla keerata. Kui joonistada sellise ploki viimastele lehtedele, siis moodustub ärakeeratud lehtedest köitekohta paks paberirull, mida on ebamugav käes hoida.
Paberi puhul on oluline jälgida selle pinna faktuuri. Pabereid on siledaid (kriidipaber) ja krobelisi (akvarellipaber). Hariliku pliiatsiga visandamisel on parem kasutada krobelist paberit - harilik pliiats "jookseb" sellisel pinnal kindlamalt ja joonis tuleb graafiliselt ilus, ka võimaldab selline paber paremini tonaalsusi joonistada . Siledad paberid üldjuhul kiireks visandamiseks ei sobi kuna grafiit ei haaku sellise pinnaga hästi.
Algajal joonistajal on kiireks visandamiseks kõige parem kasutada harilikku pliiatsit. Pliiatsi valimisel tuleb endale enne selgeks kui pehmet või kõva pliiatsit tarvis on.
Pliiatsid jagunevad kõvadeks (tähisega H) ja pehmeteks (tähistusega B). Kõige kõvem pliiats on tähistusega 9H ja kõige pehmem 9B. Kui tavaelus: kontoris, tööl, koolis kasutatakse pliiatsit märgisega HB (keskmine), siis visandamiseks on parim pehme pliiats (soovitavalt tähisega B6. Sealt edasi on pliiats juba liiga pehme söega ja kipub tihti laiali minema ning joonise ära määrima). Pehme pliiats võimaldab tõmmata täpseid jooni, vajadusel ka varjutada ja luua erinevaid tonaalsusi. Oluline on tähele panna, et käega joonist laiali ei hõõrutaks.
Kõva pliiats (tähisega H) on mõeldud pigem tehniliste jooniste teostamiseks, mis vajavad täpset kätt ja kindlat joonetugevust. Visandamiseks selline pliiats ei sobi. Kõva pliiatsiga joonistamine ei võimalda luua erinevaid tonaalsusi ja joone paberile tõmbamiseks tuleb pliiatsile kõvasti peale vajutada, mis aga väsitab kätt ega anna kena tulemust.
Tindipliiatsid:
Visandamiseks sobivad terava stabiilse otsaga tindipliiatsid. Sellise pliiatsiga saab teha kiireid visandeid. Kui harilik pliiats võimaldab joonistada erinevaid tonaalsusi, siis tindipliiats annab vaid ühe tooni. Heledust ja tumedust tuleb reguleerida joonte tiheduse ja paksusega. Tindipliiatseid on võimalik osta erineva otsa paksusega. Kasutades erineva paksusega pliiatseid on võimalik joonistuses kasutada erineva jämedusega jooni, mis teevad joonise graafiliselt kenaks. Põhitöövahendina võiks kasutada 0.3 tähisega tindipliiatsit. Detailide viimistlemiseks sobib 0.05 tähistusega pliiats, lisada võib veel ka 0.8 tähistusega pliiatsi paksemate joonte tarbeks.
Visandiplokk ja paber
Paberi paksust tähistatakse pakendil g/m2 kohta (grammi ruutmeetri kohta). Mida väiksem on selle tähise ees olev number, seda õhem on paber, mida suurem on see number, seda paksema paberiga on tegu. Tavapäraselt kasutatav koopiapaber kannab tähist 80 g/ m2. Visandamiseks sobib ka selline paber, kuigi visandiplokkides kasutatav paber on tavaliselt paksem: 100 g/m2. Paksem paber kannatab paremini kustutamist ja trotsib ilmastikutingimusi.
Visandiploki valikul on oluline tähele panna selle köidet. Joonistamiseks sobib hästi spiraalköiteline plokk - seal on võimalik lehti mugavalt keerata ilma, et need plokist välja rebeneks. Liimköitelist visandiplokki ei ole mugav kasutada - lehti ei ole võimalik üksteise alla keerata. Kui joonistada sellise ploki viimastele lehtedele, siis moodustub ärakeeratud lehtedest köitekohta paks paberirull, mida on ebamugav käes hoida.
Paberi puhul on oluline jälgida selle pinna faktuuri. Pabereid on siledaid (kriidipaber) ja krobelisi (akvarellipaber). Hariliku pliiatsiga visandamisel on parem kasutada krobelist paberit - harilik pliiats "jookseb" sellisel pinnal kindlamalt ja joonis tuleb graafiliselt ilus, ka võimaldab selline paber paremini tonaalsusi joonistada . Siledad paberid üldjuhul kiireks visandamiseks ei sobi kuna grafiit ei haaku sellise pinnaga hästi.
Kõige paremini sobivad kiireks visandamiseks pehme pliiats ja terava otsaga tindipliiats.
Selline kuuliga tintenpen visandamiseks ei sobi, sest tihti ei jaota kuul tinti ühtlaselt ja ta joonistab ainult püstisendis.
Visandamiseks sobivam on spiraalköiteline plokk.
Liimköiteline visandiplokk ei ole hea - tihedal kasutamisel võivad sealt lehed välja rebeneda, ka on sellises köites halb lehti keerata.
Töötulemuste erinevus joonistusvahendite valikust tulenevalt
Joonistuste autorid: Kaja Veddel ja Liisa Sekavin
Joonistused hariliku pliiatsi ja tindipliiatsiga
Vasakpoolne joonistus on teostatud hariliku pliiatsiga ja seal on näha kuidas pliiats võimaldab joonistada erinevaid heledusi-tumedusi. Vasakpoolse joonistuse tegemiseks on kasutatud tindipliiatsit - erinevad toonid on antud joonte tihedusega.
Vasakpoolne joonistus on teostatud hariliku pliiatsiga ja seal on näha kuidas pliiats võimaldab joonistada erinevaid heledusi-tumedusi. Vasakpoolse joonistuse tegemiseks on kasutatud tindipliiatsit - erinevad toonid on antud joonte tihedusega.
.......................................................................................................................................................................................................................
Ülesanne: vaata kodus üle oma joonistusvahendid. Varu endale 2 erineva paksusega tindipliiatsit (soovitav 0,3 ja 0,8). Lisaks varusta ennast pehme pliiatsiga (soovitavalt B6). Harjutuse läbimine võtab aega ca 0.5 h.
Vaata vihjeid ülesande lahendamiseks siit.
Ülesanne: vaata kodus üle oma joonistusvahendid. Varu endale 2 erineva paksusega tindipliiatsit (soovitav 0,3 ja 0,8). Lisaks varusta ennast pehme pliiatsiga (soovitavalt B6). Harjutuse läbimine võtab aega ca 0.5 h.
Vaata vihjeid ülesande lahendamiseks siit.